LANSAMENTU REZULTADU SURVEI NASIONÁL KONSUMU IKAN IHA TIMOR LESTE
Dili 27 Outobru 2025, Governu Timor-leste iha prioridade nasional atu hadia nutrisaun no seguransa ai-han tanba ne’e ikan ho ai-han akuatiku sira seluk mak parte save husi solusaun ne’eduni Ministériu Agrikultura Pekuária Peska no Floresta liu husi Diresaun Gerál Peska realiza serimonia lansamentu ba rezultadu survei Nasionál konsumu ikan ho dadus survei hatudu kada uma kain kusumu ikan hahú husi tinan 2011 iha 6.1 kg kada ema iha kada tinan to’o tinan 2025 ne’e sae ba iha 8.7kg kada ema iha kada tinan ne’e iha mudansa signifikadu tanba governu Timor-leste iha planu oinsa atu hasa’e konsumu ikan kada uma kain 10 kg kada tinan. Atividade ne’e realiza iha salaun enkontru MAPPF Komoro.
Ministru MAPPF, Marcos “MAMETA” da Cruz esplika, Ministé Agrikultura hamutuk ho liña Ministériu sira no parseiru dezenvolviementu hanesan, FAO-TL no Worldfish ne’ebé mak atu halo aprezentasaun konaba rezultadu survei nasional konsumu ikan iha Timor-Leste ne’ebé mak realiza tiha ona tinan kotuk nomos halo konsultasaun final ho liña Ministerial sira konaba Estratejía Peskas Nasionál ne’e inportante tanba atu bele hatene tuir konaba nivel konsumu ikan ne’e to’o iha ne’ebé ona tanba tuir estandarte FAO-nian konsumu ikan 20kg kada ema iha kada tinan iha mundu nian.
Ministru hatutan, Planu governu Timor-leste atu bele hetan katak kada ema ida konsumu ikan 10kg iha kada tinan ne’eduni tuir dadus survei husi tinan 2011 ema ida konsumu ikan 6.1kg kada tinan no kontinua iha tinan 2024 ate 2025 ne’e iha ona 8.7kg kada ema ida iha tinan ida ne’e hatudu ona katak ema nia hakarak atu han ikan ne’e aumenta ona. tuir relatoriu survei ne’e katak ikan sira ne’ebé mak populasaun konsumu ne’e mai husi ikan tasi no ikan bee midar tilapia ne’ebé mak durante Ministériu liu husi nia diresaun tekniku sira dezenvolve iha Munisípiu sira.
Iha Fatin hanesan Reprejentante FAO iha Timor-Leste , Paula Lopes da Cruz mós realsa, FAO hanesan parseiru governu nian orgullu tanba bele mantein nia kolaborasaun servisu ho Ministériu Agrikultura iha tinan barak ona hodi bele hari’I koperasaun prósperu iha agrikultura sustentavel tanba ne’e setór peska hanesan setór ida ne’ebé mak kontribui hodi mellora vida moris nian hanesan iha seguransa ai-han no nutrisaun populasaun iha Timor-leste ne’ebé mak nia tasi riku ho domestika ai-han tasi nian ne’ebé nutritivu hodi aumenta ba bebeik.
Nia salienta, setór peska ne’e mós bele sai setór ne’ebé mak hasa’e kresimentu ekonomiku inklusivu ba moris komunidade sira iha area kosteira Maibé atu realiza potensial ida ne’e presija politika no planu investimentu sira p bazeia ba evidensia ka dadus ne’ebé mak forte ho ida ne’e mak FAO tinan hirak ikus ne’e hametin liu tan koperasaun no kolaborasaun iha área Informasaun Estatistíka liu husi Institutu Nasionál Estatistika no MAPPF hodi mellora dadus iha area peska nian.
Programa survei nasional konsumu ikan ne’e realiza tanba Ministériu Agrikultura liu husi Diresaun Geral Peska servisu hamutuk ho Institutu Nasional Peskiza, Ministériu Saude, FAO, GEF no Worldfish.Ekipa DMEA