KBRI FASILITA FORMASAUN BA FUNSIONARIU MAPPF
Likisa 28 Jullu 2025- Funsionáriu tékniku no estensionista kada munisípiu nian hodi partispa formasaun ne’ebé mak fasilita husi Kedutaan Besar Republik Indonesia (KBRI) durante semana ida hodi aprende konaba oinsa maneira atu kontrolu peste Lakataru Makerek ne’ebé mak durante ne’e atake ai-horis iha Timor-leste. Serimonia ne’e ofisialmente loke husi Sekretariu Estadu Peskas Domingos da Conceição do Santo ‘’ Mau-caro’’ iha Institutu Nasionál Peskas e Akuakultura (INPA) Maubara.
Iha entrevista Sekretariu Estadu Peskas hanesan mós reprejenta ministru MAPPF fo apresiasaun ba koperasaun entre nasaun Indonesia ho Timor-Leste liu husi Ministério Agrikultura Pekuária Peskas no Floretsa katak atraves ho koperasaun ne’e fo formasaun funisionariu tékniku no estensionista sira mai husi munisipiu atu bele hetan koñesimentu hanesan baze fundamentu ida oinsa bele halo atuasaun no mos fo asistensia ba agrikultór sira konaba oinsa bele kombate peste ne’ebé mak atake agrikultór sira-nia produtu.
Governante ne’e mós alerta ba formandu sira ne’ebé tuir formasaun antes ne’e sira mós iha koñesementu sira tenki halo sira nia misaun ba iha tereinu, nomós husu ba komunidade sira iha limitasaun atuasaun husi MAPPF maibé korajen atu bele halo atuasaun tanba governu nafatin iha interese atu halo investimentu ba iha servisu sira ne’ebé mak iha no husu mós ba komunidade sira atu la bele laran taridu ho peste ne’ebé mak ataka imi nia ai-horis ne’e hanesan dezafiu globál tanba nasaun Indonesia, malaysia, filipina mós hetan atake husi peste sira, governo sei halo nafatin atuasaun liu husi meios apropriadu sira ne’ebé mak ita prepara hanesan aimoruk no rekursu umanu para bele ba fó asistensia tékniku no koñesementu ba komunidade iha baze.
Iha fatin hanesan Prof. Ir. Y. Andi Trisyono M.Sc., Ph.D. Hatete teoria ba formasaun ne’e importante tebes atu hatutan informasaun ba funsionáriu tékniku agrikultura no konselléru sira atu bele kompriende di’ak konaba konsetu kontrolu peste nian iha Timor-Leste ho koperasaun ne’e, esperansa mak atu bele mosu kreatividade no dezenvolve teknolojía ne’ebé maka’as ho realidades bele uza rekursus ihaTimor-Leste.Sesaun prátika iha terenu sei foka ba téknika atu identifika peste determina nivél atake no hili teknolojía ne’ ebé apropriadu atu halo kontrolu. Komponente rua ne’e sai base prinsipál ba formasaun ne’ebé sei hala’o durante loron neen nia laran.
Nune’e mós Offisial Protesaun das Plantas Agrikultura Hortikultura, Severino Sousa Costa hateten, atividade ida ne’e hanesan formasaun ba estensionista sira ne’ebe mai husi munisipiu sanulu resin tolu (13) maibé foku liu ba munisípiu tolu mak hanesan Manatuto, Bobonaro no mos Liquiça ne’e mak ita nia estensionista sira ba tuir formasaun hamutuk ema na’in- 35 atu aprende konaba oinsa kontrola peste lakataru makerek ne’ebe mak sai problema ba agrikultor sira nia ai-horis batar iha Timor-Leste.
Formadór sira mai husi Indonesia atu mai fasilita estensionita sira oinsa mak atu bele aprende konaba ba situs peste lakataru makerek ne’ebe estragus komunidade ka agrikultór sira nia batar, formasaun semana ida ne’e sei fokus liu ba iha peste lakataru makerek.ekipa DMEA