MAPPF-SAPIP LOKE EXPOZISAUN PRODUTU LOKÁL IHA TP
Dili- 14/07/25 Ministériu Agrikultura Pecuária Pesca no
Floresta (MAPPF) liu husi Programa SAPIP loke expozisaun ba grupu benefisiariu
sira husi Munisípiu hitu ne’eb’e mak sai alvu ba Programa refere
hatudu sira rezultadu produsaun ne’ebe mak hetan husi programa
refere. Expozisaun ne’e ofisialmente loke husi Vice Primeiru Ministru no
Ministru Dezenvolvimentu Rural Habitasaun Comunitaria (MDRHC), Mariano Assanami
Sabino ne’ebe hanesan mós reprezenta Primeiru Ministru (PM), akompaña husi
Ministru MAPPF Marcos “Mameta” da Cruz, SEF Fernandino Vieira nomós reprezenta
husi Banco Mundial.
Iha diskursu Vice PM katak, hakarak deklara katak agrikultór
sira iha área Pekuária Peskas no Floresta iha Timor laran mak luta nafatin
asuwain nafatin atu bele asegura soberania Estadu, tanba Soberania Estadu
depende mós ba Soberania Ai-han. Soberania polítika, Soberania Ekonomia,
soberania la’os katak la presiza nasaun seluk, maibe iha espiritu soberania
ne’e katak Timor mós bele hamrik iha ita nia -ain leten.
Vice PM mós husu ba Funsionariu sira husi
diresaun servisu iha Nasionál to’o Municipal nomós PAM sira atu bele
toma servisu ho responsavel. Ho apoiu sira husi fundu Global ida ne’e ka apoiu
husi Banku Mundial governu Timor mak halo proposta rasik. iha tinan 2012
governu aprezenta depois ikus mai rezultadu iha. Tanba nee iha tinan
2014 governu husu fila-fali proposta, tanba nee SAPIP hanesan planu estratejiku
ba dezenvolvimentu Nasionál, husi proposta nee mos banku mundial sei haree,
relevante ka lae, Bele ka lae? Atu fo apoiu ba agrikultór
sira ne’eduni ikus mai aprova duni.
Iha fatin hanesan Ministru MAPPF, Marcos hatutan, expozisaun
ida ne’e atu hatudu rezultadu servisu neebé halao husi agrikultór
sira ne’ebé benifisiriu ba programa SAPIP hodi hetan apoiu orsamentu
husi Banku Mundial, total orsamentu Dolar Amerikanu $.21 milloes
ba projeitu refere no atividade implementa iha
tinan 2016 to’o mai fulan juñu 2025.
Nia informa, Expo ka eventu ida ne’e halo hodi komemora ka
marka importansia ba projetu SAPIP ninian, atividade
ne’e mós atu hatudu rezultadu servisu iha área Agrikultura,
Pekuária, Peska no Floresta ninia produtu hirak ne’ebé mak durante ne’e
agrikultór sira dezenvolve iha Munisípiu hitu 7 ne’ebé mak kobre husi projetu
refere.
Ministru akresenta, área agrikultura mak apoiu ba aumenta
produsaun hare, aumenta produsaun iha ortikultura nomós fo formasaun ba
Agrikultór sira oínsa mak sira halo post kolleta, komesa husi kuda to’o post
kolleta, iha área pekuária grupu sira hetan apoiu animal hanesan; bibi, karau,
fahi hahú iha tinan 2016 to’o mai agora, iha área peskas mós hetan orsamentu ba
hakiak ikan hanesan iha Ermera, Likisa, nomós iha fatin seluk tan, iha área
Floresta mós iha orsamentu hodi hala’o atividade agrofloresta nian, kuda
ai-horis sira ne’ebé bele kolleta tinan -tinan nomós ba iha kafé. “Kafé mós
orsamentu husi Banku Mundial apoiu ba agrikultór sira hodi halo rehabilitasaun
ba kafekultór sira-nia kafé, depois kapasita no hasa’e koñesementu ba
prosesamentu kaféoinsa uza ekipamentu ba prosesamentu kafé, prosesamentu batar
no ikus liu mak projetu fornese makina ne’ebé mak modernu
ba natar na-in sira, makina hirak ne’e hahú husi fila rai to’o kolleta.”tenik
Ministru
Atividade hirak ne’e Ministériu dezeñu ona tuir planu
estratejiku dezenvolvimentu Nasionál husi 2011 to’o 2030 nian,
orsamentu ba projetu husi Banku Mundial mak remata, maibe
atividade hirak ne’e sei la’o nafatin no ida ne’e hanesan
responsabilidade husi Governu liu-liu ba MAPPF ne’eduni ba oin sei tau
orsamentu hodi kontinua nafatin programa ne’ebé SAPIP halo tiha ona.
Nune’e mós Reprezentante Banku Mundial, David Freedma
salienta, Orsamentu ne’e mai husi orsamentu Fundu Global ba Agrikultór sira no
seguransa Aihan, Ida ne’e Fundu Global ne’ebe halibur Fundu husi Fontes oioin,
entaun tinan hira ba kotuk, Governu Timor Leste hatama proposta ba Fundu ida
ne’e, no nia hetan fiar hodi hetan suspensaun ka montante tomak Dollar
Amerikanu $.21 milloes, iha prosesu ida ne’e Banku Mundial nia kna’ar mak atu
akompaña ba implementasaun hodi asegura ba implementasaun no integridade ba
jestaun fundus. “ekipa Banku Mundial kompostu husi Peritus na’in hira mak
akompaña projetu nia implementasaun besik tinan 10.
Projetu ne’e ita bele haree ho matan katak iha rezultadu iha mós dadus konaba
implementasaun ne’ebé kompila husi MAPPF konaba grupu nain hira ne’ebé hetan
apoiu husi projetu depois produsaun ne’e aumenta. Agora projetu ne’e remata
ona, entaun faze tuir mai, ekipa husi Banku Mundial hamutuk ho Ministériu sei
halo avaliasaun atu hatene diak liu tan ninia impaktu lolos, maibe la iha
duvidas katak ninia impaktu ne’ebé diak tebes, tanba durante ne’e ita akompaiña
implementasaun ho nia progresu nomós ita konsegue koopera ho grupu to’os nain
iha Munisípiu hitu ne’eb’e bele implementa teknolojía foun no aumenta produsaun
no produtividade.” Tenik nia
Portantu expo refere grupu benefisiariu husi Munsisipu hitu
hanesan;Ainaro, Aileu, Bobonaro, Covalima, Lautem, Likisa nomós RAEOA mak hodi
aprejenta no hatudu rezultadu produsaun hanesan fos rai, kafe, hortikultura
hanesan modo sira, ikan no seluk seluk tan. Partisipa iha serimonia loke expo
ne’e SEF Ferandino Vieira, membru PN balun, no PAM, APA, DSAM husi Munisípiu
hitu refere. Ekipa DMEA