Detail Notisia

MAPPF-SAPIP LOKE EXPOZISAUN PRODUTU LOKÁL IHA TP

Dili- 14/07/25 Ministériu Agrikultura Pecuária Pesca no Floresta (MAPPF) liu husi Programa SAPIP loke expozisaun ba grupu benefisiariu sira husi Munisípiu hitu  ne’eb’e mak sai alvu ba Programa refere hatudu sira rezultadu  produsaun ne’ebe mak hetan husi programa refere. Expozisaun ne’e ofisialmente loke husi Vice Primeiru Ministru no Ministru Dezenvolvimentu Rural Habitasaun Comunitaria (MDRHC), Mariano Assanami Sabino ne’ebe hanesan mós reprezenta Primeiru Ministru (PM), akompaña husi Ministru MAPPF Marcos “Mameta” da Cruz, SEF Fernandino Vieira nomós reprezenta husi Banco Mundial.

Iha diskursu Vice PM katak, hakarak deklara katak agrikultór sira iha área Pekuária Peskas no Floresta iha Timor laran mak luta nafatin asuwain nafatin atu bele asegura soberania Estadu, tanba Soberania Estadu depende mós ba Soberania Ai-han. Soberania polítika, Soberania Ekonomia, soberania la’os katak la presiza nasaun seluk, maibe iha espiritu soberania ne’e katak Timor mós bele hamrik iha ita nia -ain leten.

Vice PM  mós husu ba Funsionariu sira husi diresaun servisu  iha Nasionál to’o Municipal nomós PAM sira atu bele toma servisu ho responsavel. Ho apoiu sira husi fundu Global ida ne’e ka apoiu husi Banku Mundial governu Timor mak halo proposta rasik. iha tinan 2012 governu aprezenta depois  ikus mai rezultadu iha. Tanba nee iha tinan 2014 governu husu fila-fali proposta, tanba nee SAPIP hanesan planu estratejiku ba dezenvolvimentu Nasionál, husi proposta nee mos banku mundial sei haree, relevante ka lae, Bele ka lae? Atu fo apoiu ba agrikultór sira  ne’eduni ikus mai aprova duni.

Iha fatin hanesan Ministru MAPPF, Marcos hatutan, expozisaun ida ne’e  atu hatudu rezultadu servisu neebé halao husi agrikultór sira  ne’ebé benifisiriu ba programa SAPIP hodi hetan apoiu orsamentu husi Banku Mundial, total orsamentu Dolar Amerikanu $.21 milloes ba  projeitu  refere no atividade  implementa iha tinan 2016 to’o mai fulan juñu 2025.

Nia informa, Expo ka eventu ida ne’e halo hodi komemora ka marka importansia ba projetu SAPIP  ninian, atividade ne’e  mós atu hatudu rezultadu servisu iha área Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta ninia produtu hirak ne’ebé mak durante ne’e agrikultór sira dezenvolve iha Munisípiu hitu 7 ne’ebé mak kobre husi projetu refere.

Ministru akresenta, área agrikultura mak apoiu ba aumenta produsaun hare, aumenta produsaun iha ortikultura nomós fo formasaun ba Agrikultór sira oínsa mak sira halo post kolleta, komesa husi kuda to’o post kolleta, iha área pekuária grupu sira hetan apoiu animal hanesan; bibi, karau, fahi hahú iha tinan 2016 to’o mai agora, iha área peskas mós hetan orsamentu ba hakiak ikan hanesan iha Ermera, Likisa, nomós iha fatin seluk tan, iha área Floresta mós iha orsamentu hodi hala’o atividade agrofloresta nian, kuda ai-horis sira ne’ebé bele kolleta tinan -tinan nomós ba iha kafé. “Kafé mós orsamentu husi Banku Mundial apoiu ba agrikultór sira hodi halo rehabilitasaun ba kafekultór sira-nia kafé, depois kapasita no hasa’e koñesementu ba prosesamentu kaféoinsa uza ekipamentu ba prosesamentu kafé, prosesamentu batar no ikus liu  mak projetu  fornese makina ne’ebé mak modernu ba natar na-in sira, makina hirak ne’e hahú husi fila rai to’o kolleta.”tenik Ministru

Atividade hirak ne’e Ministériu dezeñu ona tuir planu estratejiku dezenvolvimentu Nasionál  husi 2011 to’o 2030 nian, orsamentu ba projetu husi Banku Mundial mak remata, maibe atividade  hirak ne’e sei la’o nafatin no ida ne’e hanesan responsabilidade husi Governu liu-liu ba MAPPF ne’eduni ba oin sei tau orsamentu hodi kontinua nafatin programa ne’ebé SAPIP halo tiha ona.

Nune’e mós Reprezentante Banku Mundial, David Freedma salienta, Orsamentu ne’e mai husi orsamentu Fundu Global ba Agrikultór sira no seguransa Aihan, Ida ne’e Fundu Global ne’ebe halibur Fundu husi Fontes oioin, entaun tinan hira ba kotuk, Governu Timor Leste hatama proposta ba Fundu ida ne’e, no nia hetan fiar hodi hetan suspensaun ka montante tomak Dollar Amerikanu $.21 milloes, iha prosesu ida ne’e Banku Mundial nia kna’ar mak atu akompaña ba implementasaun hodi asegura ba implementasaun no integridade ba jestaun fundus. “ekipa Banku Mundial kompostu husi Peritus na’in hira mak akompaña projetu  nia  implementasaun besik tinan 10. Projetu ne’e ita bele haree ho matan katak iha rezultadu iha mós dadus konaba implementasaun ne’ebé kompila husi MAPPF konaba grupu nain hira ne’ebé hetan apoiu husi projetu depois produsaun ne’e aumenta. Agora projetu ne’e remata ona, entaun faze tuir mai, ekipa husi Banku Mundial hamutuk ho Ministériu sei halo avaliasaun atu hatene diak liu tan ninia impaktu lolos, maibe la iha duvidas katak ninia impaktu ne’ebé diak tebes, tanba durante ne’e ita akompaiña implementasaun ho nia progresu nomós ita konsegue koopera ho grupu to’os nain iha Munisípiu hitu ne’eb’e bele implementa teknolojía foun no aumenta produsaun no produtividade.” Tenik nia

Portantu expo refere grupu benefisiariu husi Munsisipu hitu hanesan;Ainaro, Aileu, Bobonaro, Covalima, Lautem, Likisa nomós RAEOA mak hodi aprejenta no hatudu rezultadu produsaun hanesan fos rai, kafe, hortikultura hanesan modo sira, ikan no seluk seluk tan. Partisipa iha serimonia loke expo ne’e SEF Ferandino Vieira, membru PN balun, no PAM, APA, DSAM husi Munisípiu hitu refere. Ekipa DMEA