Detail Notisia

TL-China Estabelese Projetu Kooperasaun Hodi Hasa’e Produsaun Agrikola
Ainaro (8/10/2025), Governu Timor-Leste liu husi Ministériu Agrikultura Pekuária Peska no Floresta husi Diresaun Servisu Agrikultura Municipal Ainaro realiza reuniaun importante ida atu diskuti implementasaun projetu ba produtu agríkola hanesan variedade Forkeli ne’ebé hetan apoiu husi programa China -Aid, Projetu ne’e hanesan parte ida husi kooperasaun agrikultura Povu Xina no Timor-Leste ba Fáse daruak nian, nu’udar esforsu governu Timor-Leste atu promove desenvolvimentu agrikultura modernu, aumenta produsaun lokál, no reforsa seguransa alimentá Nasionál.
Iha intervista Diretora Serviço Agrikultura Municipal Ainaro hatete, enkontru ne’e atu diskute implementasaun projetu kuda variedade Forekeli ne’ebé hetan apoiu husi China- Aid liuhusi Ministériu Agrikultura,Pekuária Peskas no Florestas (MAPPF).
Nia hatutan, Projetu ida-ne’e sei implementa hanesan projetu pilotu iha Munisípiu Ainaro, sei implementa iha Postu Administrativu Ainaro, Hato-Builico no Maubisse. Antes atu implementasaun sei hala’o formasaun ba tékniku no extensionista sira depois sei kontinua ho formasaun ba agrikultór sira ho apoiu husi espesialista Xina nian.
Objetivu projetu ne’e mak atu kompara produsaun variedade Forekeli ho variedade lokal nian, hodi bele identifika variedade ne’ebé produsaun diak liu nuene’e ba oin bele introdus ba agrikultór iha Ainaro. Peridu udan besik dadaun ona entaun formasaun no preparasaun tenke aselera molok implementasaun komesa.
Iha fatin hanesan, team leader China -Aid fase daruak ne’e lidera husi Riyong Wang esplika Projetu ne’e objetivu atu hasa’e produsaun agríkola no produsaun na’an iha Timor-Leste liuhusi formasaun bele partilla teknolojía no kooperasaun entre China no Timor-Leste.
Team Leader ne’e hatutan, Projetu ne’e fó prioridade ba agrikultór Timor- oan sira atu aumenta produtu Agrikola, hanorin agrikultór sira kona-ba téknika agrikultura modernu, nomós fó teknolojía mekanika. Fase daruak ne’e sei inklui treinamentu ba agrikultór no estensionista inklui tékniku sira hamutuk ema-na’in -2000 iha Timor-Leste, no treinamentu nee rasik hahú iha tempu badak sei haruka agrikultór sira hamutuk ema na’in- 20 ba tuir formasaun iha Xina. Projetu nee rasik ho durasaun tinan tolu ho esperansa atu fó benefísiu boot ba agrikultór lokál, aumenta produsaun hortikultura, hasa’e fornesimentu na’an iha merkadu, no ajuda kontrola moras ai-horis no moras fahi. Ekipa DMEA