GOVERNU LANSA FATUK DAHULUK ESKEMA IRRIGASAUN IRABERE
Viqueque- 20/09/25 Governu liu husi Ministériu Agrikultura Pekuária Peska no Floresta lansa fatuk dahuluk ba eskema irrigasaun Irabere ne’ebé mak sei fó benifisiu ba agrikultór sira ne’ebé mak hela iha Postu Adminitrativu Uatucarbau Viqueque no Postu Administrativu Iliomar Munisípiu Lautem.
Iha entrevista reprezentante PM atual Ministru MPIE, Gastao Francisco de Sousa hatete, ohin-Red Sabadu governu halo lansamentu eskema irrigasaun Irabere ne’e sei benefisia ba Munisípiu rua, hanesan Lautem no Viqueque iha mota Irabere. “ Nia dehan DG Agrikultura mós esplika ona katak Irigasaun ne’e dezeñu hahú tinan 2015, entaun tinan sanulu liu ona, iha mós hanoin atu halo estudu ne’ebé viavél hodi bele tuir lolos mota ne’e nia lalaok tanba Mota irabere iha mós ponte ida, maibe la uza ne’eduni kuandu tempu udan korrente mota bo’ot tebes, eskema entaun lansamentu Eskema Irrigasaun ne’e sei benefísía ba Agrikultór sira husi Parte Iliomar no Uatucarbau ho totál natar 700 ektare”.
Iha fatin hanesan Ministru MAPPF Marcos “Mameta”da Cruz hatete, Ministru MPIE hanesan representa PM iha ne’e, dezeñu ba eskema Irigasaun ne’e tinan barak ona ne’eduni ba konsultan no kontratór sira sei servisu hamutuk hodi haree ba barajen ka weir, ohin Red-Sabadu governu liu husi Ministériu halo lansamentu ne’e atu bele hatudu katak projetu ne’e hahú asina ona iha fulan 2 liu ba no orsamentu ba projetu ne’e kuaze $.10 milloes resin ba kontratór konstrusaun no orsamentu ba konsultan hamutuk $. 700 mill resin.
Ministru Informa, kontratór ba projeitu ne’e husi nasaun Xina naran CICO ne’ebé iha esperiensia halo dadaun projetu ida iha Laivai ne’eduni espera katak iha konstrusaun projetu bele remata tuir kontratu ne’ebé mak iha tanba Irigasaun ne’e sei benefisia ba área luan tebes, iha área natar Benosi mak sei hetan benefisiu tnanba natar barak mak durante ne’e bandona ne’eduni sei rekopera area barak kuaze 400 ektare, iha Benosi natar dadaun funsiona kuaze iha 200 ektare deit tanba durante ne’e Minist’eriu destaka makina pezada ne’eduni ba oin konstrusaun eskema Irigasaun ne’e sei bele rekopera tan area kuaze 200 ektare. “ iha area Uatucarbau funsiona hela ho irrigasaun ida ita bolu intek free ne’ebé mak konstrui iha Indonesia nia tempu maibé ita hare katak ida ne’e la efetivu ne’eduni mak Ministériu Agrikultura destaka tan escavadór iha e’e hodi bele kanaliza be ba natar sira ne’ebe eziste maibé Ita mós presiza halo duni irrigasaun atu ita konstrui barajen atu hasa’e nivel depois mak bele kanaliza be’e ba parte 2”.Tenik Ministru
Iha sorin seluk Vice Ministru Asuntu Parlamentares Aderito Hugo hateten, Lansamentu Eskema Irrigasaun ida ne’e hanesan resposta direta ba komprimisiu IX governu nian ba kestaun infraestrutura iha setór agrikultur, ita hotu akompaiña aspirasaun espetativas komunidade hotu-hotu, liu-liu iha setór agrikultura ninian hanesan husi parte Costa Sul Munisipio Viqueque aspirasaun povu ninian a’as tebes oinsa Governu tau asuntu atensaun ba enfraestrutura baziku hanesan Irrigasaun.’’Tanba ne’e Ministru MAPPF hanesan parte ida fo resposta ba komprimisiu Governu nian ba finaliza lalais infraestrutura baziku hanesan Irrigasaun e hau hatene katak MAPPF no MPIE iha hela prozesaun klaru katak kurtu prazu ita tenke rezolve ita nia infraestrutura baziku iha setór agrikultura hanesan Irigasaun. Ne’e duni ita tama ba iha faze ida manutensaun, faze insentivas ita nia agrikultor atu aumenta ninia kuantidade produsaun hare/fos, ida ne’e hau sente novidade diak.’’ Tenik Ministru Asuntu Parlamentares
Nune’e mós Prezidente Autoridade Municipal Viqueque Francisco C. S. Gonzaga informa, hodi povu Munisipiu Viqueque nia naran hakarak hato’o agradese ba Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão ho membru Governu sira hotu husi IX Governu konstituisionál husik hela buat furak, husik hela buat diak ba jerasaun sira tuir mai. Hanesan mós historia ba Agrikultór Munisípiu Viqueque liu-liu ba Postu Administrativu Uatucarbau. ‘’Ami espera katak la’os de’it halo iha Uatucarbau maibe MAPPF sei halo mós iha Munisípiu hotu ne’ebé mak potensial ba agrikultura hodi bele hasa’e produsaun iha rai laran. Tanba ne’e ami husi Munisipio Viqueque prontu atu kolabora servisu hamutuk ho MAPPF atu bele responde ba nesesidade povu nian.’’ Dehan PAM Viqueque
Iha Serimonia lansamentu Fatuk dahuluk ba eskema irrigasaun irababere ne’e partisipa husi, Membru Governu, Autoridade Lokal no mos partisipasaun masimu husi Komunidade Uatucarbau no Iliomar. Ekipa DMEA