Detail Notisia

MAPPF LANSA LIVRU KONA BA REZULTADU PESKIZA RAI
Dili-14/04/26 Primeiro Ministro Kay Rala Xanana Gusmão partisipa iha seremonia lansamentu livru konaba rezultadu peskiza rai husi Minisério Agrikultura Pecuaria Peska no Floresta (MAPPF) liu hodi Dirasaun Nasionál Peskiza Estatistika (DNPE) ne’ebé servisu hamutuk ho Universidade Udayana Bali iha tinan rua liu ba. Seremonia ne’e realiza iha salaun Veteranus Comoro.
Iha intervensaun PM hatete, lansamentu livru konaba peskiza rai ne’e importante ba ita hotu hotu liu-liu ba PAM Munisipiu sira atu bele esforsu a’an hodi le’e livru ne’e, tanba iha livru ne’e hakerek hotu ona koanba rezultadu peskiza ne’ebé sira halo iha munisipiu hotu hotu, tanba ne’e esforsu a’an ba maske ituan ituan, ita mós hatudu nafatin katak ekonomikamente bele dehan katak sufisiente. " Ita lalika hanoin atu Esporta produtu ba rai liur lai maibè hanoin mak oinsa susesu, husu ba PAM sira atu jere komunidade agrikultór sira hodi hare ba rai ne’ebé mak potensial ba area agrikultór.
Nune’e mós Ministru MAPPF Marcos “Mameta” da Cruz esplika, atividade ne’e konaba rezultadu peskiza ne’ebé Minitériu realiza tiha ona durante tinan rua liu ba, Ministèriu aloka orsamentu ba atividade ne'e iha tinan 2024 ho 2025, Ministèriu mós servisu hamutuk ho peritu sira husi Universidade Udayana Bali, hodi koopera ho Ministério Agrikultura Pecuária Pesca no Floresta liu-liu iha Dirasaun Nasionál Peskiza (DNPE) hodi halo estudu konaba evaluasaun suitibilidade ba rai atu bele haree Katak iha parte ida ne’ebé mak ita bele halo atividade agrikultura hanesan kuda hare, kuda batar, kuda modo no iha parte ne’ebé ita bele hakiak animal, parte ida ne’ebé mak bele hakiak ikan no ida ne’ebé mak bele kuda ai-horis hanesan Floresta nian.
Ministro akresenta, Estudu ne’e hala'o durante tinan rua ba iha Munisipiu hotu hotu inklui RAEOA ho Ataúro, estudu ne’e ba i ha setór ha’at ne’e, hanesan Agrikultura, Pecuaria, Pesca no Floresta, "ohin mai halo lansamentu ne’e katak estudu ne’e hotu ona no rezultadu Universidade hakarek ona sai livru no entrega ba Governu nomós governu entregabtutan ba ba Prezidente Autoridade Munsipal (PAM) idak idak nune'e bele identifika ona konaba bareira ka problema ne’ebé iha sira konaba rai ida-idak.
“Iha aprezentasaun ne’e katak rai ita nian ladu’un bokur ne’e sira deteta hotu, no problema sira ne’e it a bele rezolve oinsa liu-liu ba fertilidade rai nian sira mós iha dadus konaba rai bokur oinsa ita atu kuda saida iha rai lolon sira ita presiza halo teras, tanba ne’e ohin ita mai atu konklui katak ita halo ona estudu ida ba-nia rai iha munisipiu hotu hotu nune’e orienta ita hodi sai baze ba dokumentu ida ba planeamentu nian ba oin liu-liu iha setór ha’at ne’e.Dezenvolvimentu laos de’it iha Nasionál maibe ita mós iha hela prosesu ba desentralizasaun Governu lokál tanba ne’e mak Ministèriu entrega ba iha PAM ida-idak atu haree hodi bele halo planeamentu tuir dokumentu ne’ebé iha ligadu ho setór ha’at ne’e.” tenik Ministro
Nune’e mós PAM Viqueque hatete, Husi rezultadu peskiza ne’e bele ajuda munisipiu sira atu bele identifika saida de’it mak bele kuda, peskiza ne’e fo benefisiu tebes ba Munisipiu sira. “Iha ha'u nia Munisipiu Viqueque iha potensial lubuk ida, liu-liu bele hakiak animal nomós bele kuda aihoris. Entaun ita hare husi livru ne’e bele ajuda ona komunidade Agrikultór sira, livru ne’e mós sai hanesan matadalan ba Munisipiu sira." Ha'u fiar katak bele ajuda Munisipiu sira atu bele hasa’e potensia Agrikultura".katak PAM
Nia subliña, Depoizde ida ne’e nia sei bolu Administradór Postu Administrativu (APA) Xefe Suku sira atu bele haree saida de’it mak bele halo, se ita atu responde ba situasaun ne’ebè mak ita hare atu Viqueque mós bele hamri’ik ho nia ain ho liman rasik hodi bele halo netik buat ruma ba dezenvolvimentu iha Munisipiu Viquque rasik. Ekipa DMEA